|
 |
Gaudeamus läbi ajaloo.
Idee korraldada 1956. aasta suvel Tartus üliõpilaslaulupidu sündis Eesti XIV üldlaulupeo ajal TRÜ Naiskoori ja Tartu Üliõpilasmeeskoori algatusel. Üliõpilaslaulupeo mõtet toetas üliõpilaskooride dirigent Richard Ritsing, kes koostas ka vastavasisulise märgukirja tollasele TRÜ rektorile Feodor Klementile.
I
7.-8. juuli 1956 Tartus Toomeorus
Osavõtjaid oli 2500. Laulupeo aujuhiks valiti Tartu üliõpilaskoori asutaja ja esimene dirigent Juhan Simm. Üldjuhid: Haralds Mednins Lätist, Pranas Sližys Leedust, Grigori Sandler Leningradist ja Richard Ritsing Tartust. Õhtut juhtisid Ullo Toomi ja Helju Mikkel. Organiseerimiskomitee esimees oli Richard Ritsing, sekretär Irene Maaroos, liikmeteks valiti J. Peegel, A. Leius, V. Ritslaid, A. Tolk, A. Muuga, J. Meerits ja E. Namm. Repertuaaritoimkonna liikmed olid Roland Laasmäe ja Helju Mikkel.
II
5.-6. juuli 1958 Riias
Osales kuni 3000 lauljat-tantsijat – 59 koori, tantsuansamblit ja orkestrit, neist Lätist 19, Leedust 13, Valgevenest, Ukrainast, Tatarimaalt igaühest 3 ja Venemaalt 1 kollektiiv. Audirigent oli Arturs Bobkovics, peadirigent Paulis Kvelde, Pranas Sližys, Richard Ritsing.
III
8.-9. juuli 1967 Tartus
Seekord peeti Baltimaade laulu- ja tantsupidu esmakordselt Gaudeamuse nimetuse all. Tartusse saabus 53 kollektiivi 3200 peolisega Lätist, Leedust, Valgevenest. Audirigent oli Gustav Ernesaks, dirigentideks Pranas Sližys, Richard Ritsing, Grigori Sandler, Aleksander Bilibin, Mihhail Hardajev, Edgars Racevskis. 8. juulil toimus rongkäik Vanemuise kontserdisaali eest, avakontsert toimus vastvalminud Tähtvere lauluväljakul. Pidustustele järgenud rahvakunstiõhtut juhtisid Ullo Toomi ja Helju Mikkel.
IV
6.-8. juuli 1968 Vilniuses
Peole saabus ligemale 5000 peolist Moldaaviast, Karjalast, Valgevenest, Eestist, Lätist, venemaalt. Audirigent oli Konradas Kaveckas, tantsupeo aujuht oli J. Lingys.
V
9.-10. juuli 1971 Riias
Peolisi kogunes Riiga 3000 lauljat ja tantsijat Eestist, Leedust, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Karjalast, Moldaaviast, Novisibirskist. Lisaks laulmisele ja tantsimisele toimus veekarneval Ogres.
VI
6.-7. juuli 1974 Tartus
Tartus esines 40 koori, 20 tantsuansamblit, 10 orkestrit. Aujuht oli Gustav ernesaks ja ullo Toomi, üldjuhid A. Üleoja, H. Mikkel, E. Peäske, U. Uiga, Konradas Kaveckas, Eduardas Brazauskas. Vaatamata valitseva režiimi ponnistustele jäi repertuaari siiski ka südamelähedasi laule ja tantse lauljatele ja dirigentidele. Olenemata sellest, kas ametlikus repertuaaris oli või ei olnud G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, kõlas see laul alati kõikidel laulupidudel, aidates säilitada kodumaa-armastust ja meenutades iseseisvusaastaid.
VII
7.-9. juuli 1978 Vilniuses
Peol osales 6000 üliõpilast. Audirigent oli Konradas Kaveckas, kunstiline juht Antanas Jozenas. Peadirigendid Imants Kokars, Viktor Rovdo, Grigori Sandler, Vladislav Sokolov ja Ants Üleoja.
VIII
10.-12. juuli 1981 Riias ja Ogres
Osales ligi 6000 lauljat-tantsijat-mängijat Baltimaadest, Gruusiast, Moldaaviast, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. Audirigendid olid V. Sokolov, V. Tšernušenko, V. Rovdo, üldjuhid olid A. Jozenas, J. Gudavicius, E. Brazauskas, I. Kokars, U. Šteins, H. Eglitis, K. Auškas, A. Ratassepp, M. Agu, V. Loogna. Eestist sõitis peole 19 kollektiivi, neist 8 Tartu kahest kõrgkoolist. Kõigist pidudest on osa võtnud Tartu Üliõpilasmeeskoor, mis kannab alates 1965. a nime Tartu Akadeemiline Meeskoor ning TÜ (endine TRÜ) Akadeemiline Naiskoor. Peol osalesid ka TÜ kammerkoor (V. Uibopuu, T. Otsus), rahvakunstiansambel (h. Mikkel, M. Eljas) ja puhkpilliorkester. Põllumajandusülikooli esindasid puhkpilliorkester (E. Tubli) ja rahvakunstiansambel (E. Madi). Osaleti ka Tallinna Tehnikaülikoolist (end. TPI), Pedagoogikaülikoolist (end. TPedI) ja Muusikaakadeemiast (end. Tallinna Konservatoorium).
IX
6.-8. juuli 1984 Tallinnas
Peole saabus 6000 peolist 36 kõrgkoolist: Leedust, Lätist, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast, Moldaaviast. Leedust osales 43 kollektiivi 2400 laulja-tantsijaga. Oma kunsti tutvustasid kokku 53 koori, 26 rahvatantsurühma, 20 puhkpilliorkestrit. Üritused algasid kontsertidega Eesti eri paigus. Peo aujuhid olid Vladislav Sokolov, Gustav Ernesaks, Richard Ritsing. Eesti orkestri ja tanstukollektiivide esinemise valmistasid ette Elmar Peäske aujuhina ning Arvo Ratassepp, Mait Agu, Lia Palmse ja Ahti Rääst üldjuhtidena.
X
1.-3. juuli 1988 Vilniuses
Pidu oli murranguline – esmakordselt tuldi võõrvõimu kiuste lauluväljakule ja kontserdipaikadesse rahvuslippude lehvides. Vilniusesse kogunesid 36 kõrgkooli esindajad Eestist, Lätist, Ukrainast, Valgevenest, Moldaaviast, Venemaalt ja Leedust. Esines 135 koori, tantsuansamblit ja orkestrit ligi 7000 osavõtjaga. Aujuhid olid Harrijs Suna, Richard Ritsing, Konradas Kaveckas, Vladislav Tšernušenko.
XI
27.-30. juuli 1991 Lätis
Esmakordselt võidi valida meelepärane repertuaar ja sümboolika. Osales kuni 4500 lauljat-tantsijat Eestist, Lätist, Leedust. Aujuhiks oli üliõpilaslaulupidude traditsioonide kauaaegne edendaja Edgars Racevskis.
XII
7.-9. juuli 1995 Tartus
Tartusse kogunes rohkem kui 4000 lauljat ja tantsijat lisaks Eestile, Lätile ja Leedule ka Belgiast, Inglismaalt ja Austriast. Publikuks tuli kokku üle 10 000 inimese. Dirigeeris laulupeo kunstiline juht ja peadirigent Alo Ritsing. Avati üliõpilaskooride dirigendi ja Gaudeamuse rajaja Richard Ritsingu hauamonument.
XIII
1999 Vilniuses
XIV
9. – 11. juuli 2004 Riias
Osales 4246 üliõpilast, nende seas 2214 leedulast, 1008 eestlast ja 1024 lätlast. Kokku võttis peost osa 78 koori, 23 tantsugruppi, 12 puhkpilliorkestrit ja 13 folkloorigruppi. Pidu juhtis Janis Silins, kooride peadirigent Juris Klavins, peatantsujuht Rolands Jurasevskis ja puhkpilliorkestrite peadirigent Maris Martinsons.
XV
30. juuni – 2.juuli 2006 Tartus
Tartusse on oodata ligi 6000 esinejat Eestist, Lätist, Leedust ning Põhjamaadest ja rohkem kui 7000 pealtvaatajat. Kolme päeva jooksul toimub Tartu linnas arvukalt esinemisi ja ülesastumisi, mis on mõeldud nii linnaelanikele kui ka külalistele.
|
|
