Lavastaja Mart Koldits Gaudeamuse avaetendusest: “See saab olema vägev sümfooniline vabaõhuvaatemäng!”

4028

22. juunil algusega kell 23.00 täitub Emajõe kallas, Kaarsild ja jõgi suurejoonelise valguse mängu ja sümfooniaga. Avaetendusele, kus tuleb ettekandele kuulsa kantaadi “Carmina Burana” parimad palad, tulevad Eesti riigipea Kersti Kaljulaidi kutsel ka viie Euroopa riigi presidendid.

EV100 programmi kuuluv sündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud.

“Carmina Burana” ettekandes kasutatakse ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide ning valgus-, vee- ja püroefektidega – täpselt nii nagu teose autor Carl Orff seda ette nägi. Lavastusse on kaasatud Eesti parimad heli-, valgus- ja videokunstnikud ning publikule luuakse vaatemäng, mille sarnast ei ole Tartus varem nähtud.

Tõnu Kaljuste dirigeerimisel tulevad ettekandmisele kantaadi parimad palad, mida esitavad TÜ akadeemiline naiskoor, Tartu akadeemiline meeskoor, Tartu Ülikooli kammerkoor, Tartu Ülikooli sümfooniaorkester, Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester ja Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor.

Avatseremoonia lavastab Mart Koldits (fotol), tuleskulptuuride kunstnik on Tiiu Kirsipuu, muusikajuht Edmar Tuul, videokunstnik Aljona Movko, valguskunstnik Ringo Muhhin, lavastujuht Indrek Leht. Avaetendus on kõigile huvilistele tasuta.

Tantsud, kostüümid, sümfooniaorkester ning valguse- ja tule efektid

“Carl Orffi “Carmina Burana” sobib jaanipäevale pühendatud festivali programmiga hästi, sest selle sisu on eluring – täpselt nagu ka jaanipäeval. Asjad tekivad, õitsevad, kaovad ja ring algab uuesti algusest peale. Ka jaanipäev on ju kevad, õitsemine, kõva pidu, tööde lõppemise tähistamiseks,” kommenteeris lavastaja Mart Koldits.

Suvisele pööripäevale omaselt on tulel ka avaetenduses keskne roll. “Tulevärki saab kindlasti, sellega mängitakse läbi kogu etenduse. Tuli sümboliseerib nii hävimist kui ka uuestisündi ja me jutustame seda kõike kasutades suuri uhkeid tuleskulptuure ja ilutulestikku,” rääkis Koldits.

Uksed sulgenud Atlantise ööklubi tärkab taas

Koldits lubab, et kindlasti võetakse mängu ka legendaarne endine Atlantise ööklubi, mis on tänaseks tegevuse lõpetanud. “Selle koha saame hästi välja mängida, sest seegi on üldise teemaga seotud. Tartu on ju üliõpilaselu häll – siin toimub elluastumine ja pidutsemine. Etenduse tegevus toimub nii Atlantise ees, sees kui ka ümber, näiteks Kaarsillal ja jõe peal,” selgitas lavastaja.

Koldits kinnitab, et kuigi pealtvaatajaid on oodata palju ja Emajõe kallas ei ole väga lai, ei pea publik kartma, et midagi olulist nägemata jääb. “Atlantisel on suured aknad, mida me ära kasutame, lisaks kasutame ka kaameraid ja suuri ekraane. See saab olema suur sümfooniline vägev vabaõhuvaatemäng ja kindlasti tasub kohale tulla,” lisas Koldits.

Avaetendusele eelneb öine rongkäik 1000 tõrvikuga

Avaetenduse eel, algusega kell 21.00, kogunevad Gaudeamuse tuhanded esinejad Kassitoomele, et süüdata festivali tuli ja alustada tõrvikurongkäiguga. Tule süütamist veavad eest Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Meeskoor koos maestro Vaike Uibopuu ja maestro Alo Ritsinguga, kes mõlemad on olnud ka esimese Gaudeamuse sünni juures.

Kassitoome orgu seatakse üles põhust ja õlgedest tehtud “ajaratas”, mis kooride loitsu ja manamise teel põlema süttib. “Ajarattast” saab omakorda festivali tuli, mis annab sädeme tuhandele väiksemale tõrvikule. Laternast võetud tuli põleb kogu festivali aja Tartu Raekojas.

24. juuni õhtul antakse tuli edasi leedukatele, kes korraldavad nelja aasta pärast järgmise Gaudeamuse festivali.

Foto: Kunstiline rühmitus Ihade Osakond