Jaanipäeva laulud – tõeline kultuurielamus tavapärase vorstigrillimise asemel

4953

24. juunil algusega kell 16.00 toimub Gaudeamuse festivali ühe tähtsündmusena Tartu lauluväljakul laulupidu “Jaanipäeva laulud”. Baltikumi tugevaimad üliõpilaskoorid esitavad hoogse ja spetsiaalselt jaanipäevale pühendatud kava, kus akadeemiline laul jääb kõrvale ning publikut üllatatakse ka uusloominguga.

Baltikumi suurim üliõpilasfestival Gaudeamus toob Tartusse üle 4000 kõrgetasemelise laulja, tantsija ja muusiku Eestist, Lätist ja Leedust. Laulupidu ja lavastused käsitlevad kolme Balti riigi jaanipäeva traditsioone ja noorust läbi erinevate ajastuste.

“See pidu peaks nii publikule kui ka esinejatele pakkuma erakordset kogemust – see on minu arvates peamine. Jaanipäevadel taolisi suuri üldlaulmisi tavaliselt ei tehta. Tänapäevane Eesti jaanipäev erineb päris palju sellest, mida teame rahvapärimusest. Mina usun, et see on üks eriline ja suurepärane viis tähistada jaanituld. Sarnast pidu ei ole väga kaua olnud ja mulle tundub, et jaanipäeval ei julgeta linnas sündmusi teha. Tartu on rohelust täis ja kõik need osad, mis ühe hea jaanipäeva juurde kuuluvad, on meil olemas,” rääkis “Jaanipäeva laulud” kunstiline juht Kuno Kerge (fotol).

Eesti jaanipäevast on saanud pere ringis vorsti grillimine

“Jaanipäeva laulud” põhineb suuresti rahvapärimusel, aga ettekandmisele tuleb ka uudisloomingut – näiteks kuuleb muusikat Andres Lemba ja noore helilooja Riivo Jõgi sulest. Mõlema helilooja teosed on sündinud just kolme eri rahvust meeles pidades. Laule ilmestavad tantsud ja lavastaja Ain Mäeotsa ning kirjanik Indrek Hargla loodud lühilavastused, kus kasutatakse ka professionaalseid näitlejaid.

“Rahvaviisidele ja jaanipäevale toetuvat muusikat on Eestis, Lätis ja Leedus läbi aegade kirjutatud muidugi palju, aga meie kunstiline juhtkond soovib pakkuda ka kaasaegset helikeelt ja tutvustada noorema generatsiooni heliloojate loomingut,” ütles Kerge. Samal põhjusel kaasas Kerge festivali toimkonda Riivo Jõgi ja Andres Lemba, kes kirjutasid spetsiaalselt kolmele rahvale ja Gaudeamusele värsket muusikat.

“Eesti, Läti ja Leedu jaanitraditsioone ja muusikat uurides sain aru, et lõunanaabritel on see sama suur püha kui meil – teatud mõttes isegi suurejoonelisem ja traditsioone hoidvam. Meil on suvine pööripäev võib-olla läinud rohkem selliseks perekondlikuks vorstigrillimiseks, mis on kindlasti tore tegevus, aga seda saab teha ka igal teisel soojal päeval aastas. Minu vanaisa ja vanaema rääkisid, et vanasti olid jaanipäevad alati suurem kokkutulemine, milles ühislaulmine, rahvamuusika ja tants olid aukohal,” rääkis Kerge.

“Jaanipäev oli kogu pere sündmus. Pidu, mis ühenas põlvkondi – nii noori kui vanu. Ka meie näeme oma sündmust sellisena, kus head kultuurielamust ja suvist pööripäeva võiksid tähistama tulla kõik,” lisas Krge.

Kerge kinnitab, et kogu pidu tuleb nooruspärane, tempoka ja hea rütmikaga. Mitmed tuntud teosed kõlavad uues kuues.

Pidu kõike muud kui akadeemiline

Läti ja Leedu kavadest leiab palju looduslüürikat, mitmeid laule saadavad suured rahvapilliorkestrid ja bänd. Eesti rahvuskava ja ühisnumbrid on tänapäeva heliloojate kirjutatud ja Kerge rõhutab, et tegu on kaasaegse tunnetuse ja helikeelega peoga.

“Rahvuslikel ja tõsistel joontel me sellel korral ei mängi. Me kutsume inimesi ju ikkagi jaanipeole ja repertuaar on kindlasti selline, et inimesed ei pea pettuma. See ei ole tavaline laulupidu, vaid ikkagi sündmus, mis võimaldab kogeda selle suve parimat jaanituld,” lubas Kerge. Kerge toob esile, et tudengikooride kollektiivid ja selle seltskonna vaimsus on erakordne.

“Gaudeamus on eriline ja meeldejääv festival. Kogesin seda ise Lätis ja Leedus sündmusel osaledes. Läbi aegade on Gaudeamus olnud koht, kus esitatakse ikka ja jälle üle keskmise taseme repertuaari. Tudengikoorid on ju kõigis kolmes riigis tipptasemel koorid,” kommenteeris Kerge ja lubab, et sellel peol näitavad ülikoolide koorid oma teist palet.

Laulupeo kunstiline juht on Kuno Kerge (Tartu Akadeemilisest Meeskoor), lavastaja Ain Mäeots (Vanemuine) ning lavastuste stsenarist kirjanik Indrek Hargla. Kontserdi muusikatoimkonda kuuluvad mitmed tunnustatud koorijuhid – näiteks Alo Ritsing, Triin Koch, Aivar Leštšinski, Jüri Rent jt.

22.–24. juunil toimub Tartus Baltikumi suurim üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob Emajõe Ateenasse üle 4000 kõrgetasemelise esineja. EV 100 programmi kuuluv sündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud. Kogu programm on üles ehitatud suvise pööripäeva teemale ja festival käsitleb kolme Balti riigi jaanitraditsioone muinasajast kuni tänapäevani.

Piletid “Jaanipäeva lauludele” on müügil Piletilevis