Gaudeamuse tantsuetenduse lavastaja Renee Nõmmik lubab esmakordset ja müstilist kogemust

4945

Laupäeval, 23. juuni kell 22.00 toimub Tartu Tamme staadionil suurejooneline tantsuetendus “Jaaniöö müsteerium”, mille lavastaja Renee Nõmmik lubab tempokat, põnevust ja müstikat täis jaanipäevale pühendatud öist tantsupidu.

Tantsuetenduse muusikaline kujundaja on Ardo Ran Varres ja valguskunstnik mitmel korral Aasta Valgustaja tiitli võitnud Meelis Lusmägi.

Lavastuse idee on kantud Juhani Pütsepa loost, mis räägib noorest mehest ja naisest, kes armuvad, kuid kellel ei lasta koos olla. Nende armastus toob kaasa ridamisi seikluslikke ja müstilisi sündmuseid, millest sünnib jaanipäeva lõkete traditsioon.

“See on väga romantiline lugu, mis mõjub nagu vana legend või müüt jaanipidude tekkest. Valgus on selles etenduses lausa eraldi tegelaskuju – kandev ja pidevalt muutuv karakter. Teeme sellist asja esimest korda Eestis ja selle tantsupeo ajal on kasutusel väga suur valguspark, palju elavat tuld ja valgussümboolikat,” selgitab lavastaja.

Kuna tegemist on väljakupeoga, kus LED-ekraane ei kasutata, mängib tuli olulist rolli ka tantsijate ja tegelaskujude emotsioonide ja tunnete edasi andmisel.

Öötantsupeol on valgus eraldi tegelaskuju

“Võin öelda veel, et näiteks naist tähistab üht moodi valgus ja meest teistsugune valgus. Viime need kaks lavastuses lõpuks väga efektselt kokku. Edasine jääb juba saladuseks ja selleks, et seda kõike kogeda, tuleb kohale tulla,” muigab Nõmmik põnevust kruttides.

Ta lisab, et valgus on jaanipäevaga alati seotud olnud – olgu see siis lõkete tegemine või jaaniussikeste otsimine või lihtsalt aasta valgeima ja pikima päeva tähistamine.

“Jaaniöö müsteerium” on Gaudeamuse festivali mõistes, millel pikk ajalugu aastast 1956, mitmeti erakordne, sest varem ei ole Gaudeamuse ajaloos tantsupidu eraldiseisvana korraldatud. Öisel ajal tantsuetenduse läbiviimine on samuti uudne. Esmakordselt tuuakse etenduse osana mängu ka kaasaegsed tantsijad, kes on lavastuses nii ühendavaks kui ka lahutavaks elemendiks ning kannavad vee rolli.

“Lisaks sellele loole näitavad ka Läti ja Leedu, kelle tantsu koolkond on tehniliselt väga kõrgel tasemel, oma kava. Kõiki neid kavasid seob see sama kandev teema suvisest pööripäevast. Kõik see saab olema ka meile väga põnev, sest mitte kunagi varem ei ole staadionile ehitatud lisalava. Seni on Eestis tantsupidusid tehtud ju loomuliku valgusega, aga sellel etendusel kasutame hoopis hämarust ja valguskunsti, et rõhutada lavastuse erilisi sõlmkohti,” täiendas Nõmmik.

Nõmmik usub, et tantsupeo kava on piisavalt tempokas ja suudab publikus tekitada põnevuse ja kaasaelamise tunde.

22.–24. juunil toimub Tartus Baltikumi suurim üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob Emajõe Ateenasse üle 4000 kõrgetasemelise esineja. EV 100 programmi kuuluv sündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud. Kogu programm on üles ehitatud suvise pööripäeva teemale ja festival käsitleb kolme Balti riigi jaanitraditsioone muinasajast kuni tänapäevani.

Foto: Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit.