Ardo Ran Varres ühendab tule ja vee ning didžeridoo ja regilaulu

1532

Homme, 23. juunil kell 22.00 toimub Tartu Tamme staadionil öine tantsuetendus “Jaaniöö müsteerium”, mille tarbeks helilooja Ardo Ran Varres kirjutas tulest, veest ja jaanipäevast inspireeritud muusika. Muusikalises kujunduses ühinevad ürgsed rütmid, vanad regiviisid ja aasiapärane muusika.

Lavastuse idee põhineb Juhani Pütsepa lool, mis räägib noorest mehest ja naisest, kes armuvad, kuid kellel ei lasta koos olla. Nende armastus toob kaasa ridamisi seikluslikke ja müstilisi sündmuseid, millest sünnib jaanipäeva lõkete traditsioon.

Algselt oli kavas kasutada olemasolevaid tantsunumbreid, mille hulgas oli ka Varrese kirjutatud “Imeliku labajalg”, kuid lavastaja Renee Nõmmikul tekkis sellest mõte kaasata Varres ja paluda tal kirjutada muusikat spetsiaalselt Gaudeamuse tantsuetendusele. “Jaaniöö müsteeriumis” kuuleb Ardo Ran Varrese originaalloomingut kolmes Eesti tantsukava vahenumbris ning kahel korral tulekoreograafia ajal.

Varres kirjeldab, et “Jaaniöö müsteeriumi” tema loodud muusikas on kasutatud palju ürgseid elemente. “Suvise pööriöö maagiat annavad muusikas edasi ajastute tagused helid. Ühendame erinevaid rütme ja kultuure – kohtuvad aasiapärased pillid, Austraalia pärismaalaste didžeridoo ja Eesti regilaul. Need on ürgsed muusikalised jõud globaalses mõttes,” kirjeldas “Jaaniöö müsteeriumi” Varres.

Lisaks Varrese muusikale kuuleb etenduses loomulikult Eesti, Läti ja Leedu muusikat ning ka tuntumaid rahvaviise.

Tuli ja vesi

“Lavastuse üks olulisi märksõnu on vesi, sest ka tegevus toimub kahel pool jõge. Muusikat luues pidin enda jaoks vee olemust mõtestama, et see mõjuks lavastuses veenvalt. Õnneks olen aastaid kõikjal käinud salvestajat kaasas kandes ja helipank on tänaseks päris suur. Sellele lavastusele vee muusikat kirjutades kasutan vee vulina heli jaa püüdnud vee vaimsust tabada ka pillide ja rütmiga. Usun, et see õnnestus. Vee energia, nagu ka valminud muusika, on voolav ja üldiselt sõbralik – kuigi vesi võibolla ka vihane, kuri ja hävitav. Meie loos on vesi edasi kandev jõud,” rääkis Varres.

Tantsuetenduses kasutatakse ulatuslikult elavat tuld, tuletantsijaid ja valgust, millele muusikalise kujunduse tegemine on Varrese sõnul keerulisem.

“Tule-show jaoks olen kirjutanud kaks lugu. Kuna ma tule heli ei saanud kasutada, oli see paras väljakutse. Tuli on meie lasvastuses puhastav, pidulik ja rituaalne, mida muusikas olen edasi andnud eelkõige pillide ja rütmidega,” selgitas Varres.

Tõeline tantsukevad

Kõige suurem väljakutse on helilooja jaoks kirjutada tantsuseadelele. “See on päris keeruline – muusika peab sobima koreograafiaga, tantsijatele ja sütitama nii esinejaid kui vaatajaid. Kohati on lavastuse akrobaatika ja liikumine päris ambitsioonikas. Samas on koreograafidega väga huvitav koos töötada. Muusika ei saa olla väga abstraktne, markeeritud peavad olema mingid konkreetsed kohad ja hetked. See paneb piiridesse, aga paneb ka loovuse ja mõtte tööle. Üldse olen sellel kevadel palju muusikat kirjutanud just tantsijatele. Selles mõttes on olnud tõeline tantsukevad,” ütles Varres.

“Jaaniöö müsteerium” on Eesti esimene öötantsupidu, kus suvisele pööripäevale loodud kava esitavad Eesti, Läti ja Leedu parimad üliõpilastantsijad. Kokku astuvad nelja olümpiabasseini suurusel hiigellaval jaaniööl üles enam kui 1400 tantsijat. Etenduses osalevad lisaks rahvatantsijatele ka tuletantsijad, kaasaegsed tantsijad ning kasutatakse palju valgussümboolikat ja -kunsti.

22.–24. juunil toimub Tartus rahvusvaheline üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud. Festival kuulub EV100 programmi. Projekti toetavad EV100, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Tartu linn, Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Eesti Rahva Muuseum.

Piletid etendusele “Jaaniöö müsteerium” on peagi otsa saamas. Pileteid nii tantsuetendusele kui ka suurele laulupeole ja konstert-etendusele saab osta Piletilevist.