Ajalugu

Tartu Ülikooli Eesti rahvusülikooliks ümberkorraldamine 1919. aastal muutis kogu ülikooli elu. Üliõpilasi sidusid loenguvälisel ajal ka ühised rahvuskultuurilised ettevõtmised, sealhulgas laulukoorides laulmised.

Mõte teha päris omaette tudengilaulupidu tekkis 1927. aastal ühel üliõpilaskonna kontserdiõhtul. Mõtte algataja dirigent Richard Ritsing on oma mälestustes kirjutanud: “See oli 1927. aastal, kui korraldamisel oli järjekordne üliõpilasball. Ühel korraldava toimkonna nõupidamisel tegin ettepaneku, et ballil esineksid kõik kolm üliõpilaskoori (Akadeemiline Meeskoor, Üliõpilas segakoor ja Akadeemiline Naiskoor), millele vastati – “see tuleb siis ju päris üliõpilaste laulupidu”. Sealt peale hakkaski R. Ritsing propageerima tõelise üliõpilaslaulupeo korraldamise mõtet.

Head mõtted kestavad läbi aegade. 20 – 30ndatel tegutsenud kooride uue põlvkonna lauljatest said üliõpilaslaulupeo toetajad ja teostajad. 1954. aastal käis Tartu ülikoolil külas Vilniuse ülikooli meeskoor, kellega kontserdijärgsel koosviibimisel lepiti kokku korraldada kolme linna Tartu, Riia ja Vilniuse üliõpilaskooride kontsert. Samal aastal ei saadud veel ülikoolide rektoritelt heakskiitu laulueo korraldamiseks, aga järgmisel 1955. aastal vahetult enne Tallinna üldlaulupidu peeti Tartu ülikooli peahoones Tartu Üliõpilasmeeskoori erakorraline koosolek, kus R. Ritsing tegi ettepaneku kutsuda 1956. a. suveks üliõpilaskoorid Tartusse laulupeole. Vastavasisuline märgukiri sai toetuse tollaselt TRÜ rektorilt Feodor Klementilt. Kindel otsus peo korraldamiseks võeti vastu 21. juulil 1955 Tallinnas.

I
7. – 8. juuli 1956 Tartus Toomeorus

Osavõtjaid oli 2500. Laulupeo aujuhiks valiti Tartu üliõpilaskoori asutaja ja esimene dirigent Juhan Simm. Üldjuhid: Haralds Mednins Lätist, Pranas Sližys Leedust, Grigori Sandler Leningradist ja Richard Ritsing Tartust. Õhtut juhtisid Ullo Toomi ja Helju Mikkel. Organiseerimiskomitee esimees oli Richard Ritsing, sekretär Irene Maaroos, liikmeteks J. Peegel, A. Leius, V. Ritslaid, A. Tolk, A. Muuga, J. Meerits ja E. Namm. Repertuaaritoimkonna liikmed olid Roland Laasmäe ja Helju Mikkel.

II
5. – 6. juuli 1958 Riias

Osales kuni 3000 lauljat-tantsijat – 59 koori, tantsuansamblit ja orkestrit, neist Lätist 19, Leedust 13, Valgevenest, Ukrainast, Tatarimaalt igaühest kolm ja Venemaalt üks kollektiiv. Audirigent oli Arturs Bobkovics, peadirigent Paulis Kvelde, Pranas Sližys, Richard Ritsing.

III
8. – 9. juuli 1967 Tartus

Seekord peeti Baltimaade laulu- ja tantsupidu esmakordselt Gaudeamuse nimetuse all. Tartusse saabus 53 kollektiivi 3200 peolisega Lätist, Leedust, Valgevenest. Audirigent oli Gustav Ernesaks, dirigentideks Pranas Sližys, Richard Ritsing, Grigori Sandler, Aleksander Bilibin, Mihhail Hardajev, Edgars Racevskis. 8. juulil toimus rongkäik Vanemuise kontserdisaali eest, avakontsert toimus vastvalminud Tähtvere lauluväljakul. Pidustustele järgnenud rahvakunstiõhtut juhtisid Ullo Toomi ja Helju Mikkel.

IV
6. – 8. juuli 1968 Vilniuses

Peole saabus ligemale 5000 peolist Moldaaviast, Karjalast, Valgevenest, Eestist, Lätist, Venemaalt. Audirigent oli Konradas Kaveckas, tantsupeo aujuht oli J. Lingys.

V
9.-10. juuli 1971 Riias

Peolisi kogunes Riiga 3000 lauljat ja tantsijat Eestist, Leedust, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Karjalast, Moldaaviast, Novisibirskist. Lisaks laulmisele ja tantsimisele toimus veekarneval Ogres.

VI
6. – 7. juuli 1974 Tartus

Tartus esines 40 koori, 20 tantsuansamblit, 10 orkestrit. Aujuhid oli Gustav Ernesaks ja Ullo Toomi, üldjuhid A. Üleoja, H. Mikkel, E. Peäske, U. Uiga, Konradas Kaveckas ja Eduardas Brazauskas. Vaatamata valitseva režiimi ponnistustele jäi repertuaari siiski ka südamelähedasi laule ja tantse lauljatele ja dirigentidele. Olenemata sellest, kas ametlikus repertuaaris oli või ei olnud G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, kõlas see laul alati kõikidel laulupidudel, aidates säilitada kodumaa-armastust ja meenutades iseseisvusaastaid.

VII
7. – 9. juuli 1978 Vilniuses

Peol osales 6000 üliõpilast. Audirigent oli Konradas Kaveckas, kunstiline juht Antanas Jozenas. Peadirigendid Imants Kokars, Viktor Rovdo, Grigori Sandler, Vladislav Sokolov ja Ants Üleoja.

VIII
10. – 12. juuli 1981 Riias ja Ogres

Osales ligi 6000 lauljat-tantsijat-mängijat Baltimaadest, Gruusiast, Moldaaviast, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. Audirigendid olid V. Sokolov, V. Tšernušenko, V. Rovdo, üldjuhid olid A. Jozenas, J. Gudavicius, E. Brazauskas, I. Kokars, U. Šteins, H. Eglitis, K. Auškas, A. Ratassepp, M. Agu, V. Loogna. Eestist sõitis peole 19 kollektiivi, neist 8 Tartu kahest kõrgkoolist.

IX
6. – 8. juuli 1984 Tallinnas

Peole saabus 6000 peolist 36 kõrgkoolist: Leedust, Lätist, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast, Moldaaviast. Leedust osales 43 kollektiivi 2400 laulja-tantsijaga. Oma kunsti tutvustasid kokku 53 koori, 26 rahvatantsurühma, 20 puhkpilliorkestrit. Üritused algasid kontsertidega Eesti eri paigus. Peo aujuhid olid Vladislav Sokolov, Gustav Ernesaks, Richard Ritsing. Eesti orkestri ja tanstukollektiivide esinemise valmistasid ette Elmar Peäske aujuhina ning Arvo Ratassepp, Mait Agu, Lia Palmse ja Ahti Rääst üldjuhtidena.

X
1. – 3. juuli 1988 Vilniuses

Pidu oli murranguline – esmakordselt tuldi võõrvõimu kiuste lauluväljakule ja kontserdipaikadesse rahvuslippude lehvides. Vilniusesse kogunesid 36 kõrgkooli esindajad Eestist, Lätist, Ukrainast, Valgevenest, Moldaaviast, Venemaalt ja Leedust. Esines 135 koori, tantsuansamblit ja orkestrit ligi 7000 osavõtjaga. Aujuhid olid Harrijs Suna, Richard Ritsing, Konradas Kaveckas, Vladislav Tšernušenko.

XI
27.-30. juuli 1991 Lätis

Esmakordselt võidi valida meelepärane repertuaar ja sümboolika. Osales kuni 4500 lauljat-tantsijat Eestist, Lätist, Leedust. Aujuhiks oli üliõpilaslaulupidude traditsioonide kauaaegne edendaja Edgars Racevskis.

XII
7. – 9. juuli 1995 Tartus

Tartusse kogunes rohkem kui 4000 lauljat ja tantsijat lisaks Eestile, Lätile ja Leedule ka Belgiast, Inglismaalt ja Austriast. Publikuks tuli kokku üle 10 000 inimese. Dirigeeris laulupeo kunstiline juht ja peadirigent Alo Ritsing. Avati üliõpilaskooride dirigendi ja Gaudeamuse rajaja Richard Ritsingu hauamonument.

XIII
25. – 27. juuni 1999 Vilniuses

Osales 154 kollektiivi ca 5700 üliõpilasega. Laulupidu peeti Vingise pargis ja tantsupidu Kalnu pargis.

XIV
9. – 11. juuli 2004 Riias

Osales 4246 üliõpilast, nende seas 2214 leedulast, 1008 eestlast ja 1024 lätlast. Kokku võttis peost osa 78 koori, 23 tantsugruppi, 12 puhkpilliorkestrit ja 13 folkloorigruppi. Pidu juhtis Janis Silins, kooride peadirigent Juris Klavins, peatantsujuht Rolands Jurasevskis ja puhkpilliorkestrite peadirigent Maris Martinsons.

XV
30. juuni – 2.juuli 2006 Tartus

Esimest korda kestis Gaudeamuse festival kolm päeva jagunedes tudengikultuuri-, rahvakultuuri- ja laulupeo päevaks. Pidustustest võttis osa ligi 5500 lauljat, tantsijat ja orkestranti Eestist, Lätist ja Leedust ning külalisesinejad Taanist ja Ameerika Ühendriikidest.

Gaudeamuse festival ei piirdunud ainult laululavaga, vaid üritusi jagus üle kogu linna: kontserdid Jaani kirikus, ülikooli aulas ja vabas õhus. 1. juulil, laupäeval jätkus laulu- ja tantsurõõmu kesklinna keskpäevast hilisööni. Oli rahvakultuuripäev, kus Tartu Rüütli tänav ristiti ümber Gaudeamuse tänavaks ning erinevatel üliõpilaskollektiividel oli antud võimalus esinemiseks. Selline korraldus andis Gaudeamuse sünnilinnale erilise õhkkonna.

XVI
24. – 26. juunil 2011 Vilniuses

Pidu koondas 4500 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Eestit esindas peol 900 esinejat Tartust, Viljandist ja Tallinnast, kokku 28 erinevast kollektiivist. Festival moto oli Upstream – Vastuvoolu. Eesti kavaks valmis helilooja Tauno Aintsi oratoorium “Loomiselugu”. Oratoorium põhines rahvapärimusel, müütidel ja rahvamuusikal ning rääkis eestlaste kui rahvuse kujunemisest. Suurteos koosnes seitsmest osast: “Meri”, “Saar ja õunapuu”, “Tuul ja lind”, “Kodu ja munad”, “Pojad, tütred”, “Sepp” ja “Laulja”, mida esitasid nii koor, orkester, tantsijad kui ka folkdžässi ansambel Paabel. Kalnu pargi vabaõhulaval lauldi Balti riikide ühislaule kõigis kolmes keeles. Eestikeelse ühisloona kanti ette Ester Mägi „Viru lauliku mõtted“.

XVII
27. – 29. juunil 2014 Daugavpilsis

Eestist osales ligikaudu 800 lauljat-tantsijat, pillimängijat 26-st üliõpilaskollektiivist. Ühtekokku oli Daugavpilsi laululaval ligi 4600 osalejat. Kolm päeva olid täis erinevaid kontserte ja esinemisi: 27. juunil said kokku kolme riigi muusikaakadeemiate rektorid Peep Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Zbignevas Ibelhauptas Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Artis Simanis Jazeps Vitolsi nimelisest Läti Muusikaakadeemiast. Koos anti ühine “Sümfoonilise muusika kontsert”.

Sama päeva hilisõhtul toimus Gaudeamuse avakontsert kolme riigi üliõpilasorkestrite esitusel. Eesti orkestrite kava pani kokku dirigent Tarmo Kivisilla. Daugavpilsi Mark Rotko Kunstikeskuses avati Eesti, Läti ja Leedu Kunstiakadeemiate rektorite Signe Kivi, Aleksejs Naumiovs, ja Audrius Klimas näitused.

28. juunil toimusid Balti riikide rahvusprogrammid. Erakordselt südamlik ja emotsionaalne oli Janne Fridolini noorte suhetest inspireeritud eesti programm „Pulmamäng“. “Pulmamängu” proovid algasid osalejatele päev varem, 26. juunil Pärnus ja kulmineerusid Indrek Sammuli lavastatud sõrmusetseremooniaga, kus kõik osalejad ehk “pulmarahvas” seoti ühte “Pulmamängu” sõrmustega. Tänu ehtekunstnik Kersti Tederile valmis üle 800 tarkust sümboliseeriva ussi kujutisega sõrmuse. Õhtu lõpetuseks mängis Curly Strings, kes saatis osalejad meeleoluka kontserdi saatel Läti Vabariigi poole teele.

28. juuni õhtul toimus Daugavpilsis “Grand Folk Dance Concert”, kus esinesid kolme Balti riigi üliõpilaste tantsukollektiivid. Eesti tantsukava pani kokku tantsurühmade üldjuht Aveli Asber. 29. juunil toimus suur laulupeo GALAkontsert Daugavpilsi laululaval ühes 4600 osalejaga. Eesti lauludest oli kavas Veljo Tormise “Meeste laul”, Friedrich August Saebelmanni “Kaunimad laulud” ja Tõnis Mägi “Koit”. Eesti kava lõppkontserdil tegi eriliseks muusik Tõnis Mäe loodud Koit, kus isamaaline laul esitati koos autoriga tähistamaks 25. aasta möödumist Balti ketist. Eesti dirigentidest tegid kaasa nii avakontserdil, “Pulmamängus” kui ka Gala kontserdil: maestro Alo Ritsing, Jüri Rent, Aivar Lestsinski, Peeter Perens, Triin Koch, Janne Fridolin, Sander Tamm, Mart Kivi, Tarmo Kivisilla ja Reet Brauer.